Laste liumägede sobiv vanus on üldjuhul 1-12 eluaastat, kuid valikul tuleks lähtuda lapse füüsilisest arengust ja motoorikatest. Varases lapsepõlves 1-3-aastastel lastel on koordinatsioon nõrk ja tasakaal pole veel täielikult välja kujunenud. Sobivad madalad, laugete nõlvadega liumäed, mille kõrgus ei ületa 0,8 meetrit ja kalle 20-25 kraadi. Liumägi peaks olema piisav (vähemalt 0,5 meetrit) ja mõlemal küljel peavad olema kõrged käsipuud või suletud külgpaneelid, et vältida laste ümberminekut või kukkumist. Ronimise hõlbustamiseks peavad sissepääsu juures olema madalad astmed (mitte üle 0,15 meetri kõrgused) või redelid ning vajalik on täiskasvanu järelevalve.
Eelkooliealistel 3-6-aastastel lastel paranevad motoorsed oskused ja nad saavad proovida järsema kaldega veidi kõrgemaid liumägesid. Soovitatav on kõrgus 1-1,5 meetrit ja kalle 25-30 kraadi ning liumäe laiust saab suurendada 0,6-0,7 meetrini. Lapsed naudivad selles etapis uurimist, nii et slaidid saab kujundada lõbusamaks, näiteks lainekujulise, spiraalse või tunnelitaolise kujundusega. Siiski on ülioluline tagada, et pöörderaadius oleks piisav (vähemalt 1 meeter), et vältida liigsest kiirusest tingitud kokkupõrkeid. Löögi vähendamiseks peaks väljapääsu juures olema pehme polsterduskiht või pikendatud kaldtee.
6-12-aastased lapsed on koolieas-. Nende kehad on arenenumad, võimaldades neil end proovile panna kõrgemate, järsemate liumägedega, mis ulatuvad 2–2,5 meetri kõrgusele ja kaldele 30–35 kraadi. Vajalikud on aga puhverosad (nt vähemalt 1 meetri pikkune väljasõiduramp) ja libisemisvastased seadmed (nt tekstureeritud pinnad või kummimatid). Selles etapis olevad lapsed naudivad võistlust ja väljakutseid, nii et liumägesid saab kujundada mitme liumägede kombinatsiooniga (nt paralleelsed liumäed või ristuvad liumäed) või lisada ronimisvõrke, tunneleid ja muid funktsioone. Siiski on oluline tagada sujuvad ühendused funktsionaalsete piirkondade vahel ja vältida teravaid servi või eendeid.
Sõltumata vanusest peavad liumägede kujundused vastama ohutusstandarditele ja olema valitud lähtudes laste tegelikest võimetest, et vältida ebasobivast kõrgusest või kaldest põhjustatud vigastusi. Ohutuse tagamisel on võtmetähtsusega ka täiskasvanute järelevalve ning regulaarsed kontrollid ja hooldus.
